2. oktoober 2014

Pahupidi väärtused ja õigused


Elame kummalisel ajal, mil eelnev tahetakse maatasa teha ja uut moodi elama õpetada. Mina pean ülimuslikeks kogu loodu ja inimese looja, Jumala, poolt seatud juhiseid täisväärtuslikuks eluks. Kui kooseluseaduse eelnõu algatajad riigikogus ja selle toetajad tahavad need olematuks teha, siis on nad tegemas tühiseks ka maailma suurte mõtlejate tõekspidamised Jumala, inimese ja kogu ühiskonna normaalse eksisteerimise kohta. Oleks väga vajalik, et kõik riigikogusse saanud ja sinna pürgijad süüviksid neisse tõdedesse. Sellest oleneb nende poolt vastuvõetavate seaduste kvaliteet.

Peame täiesti mõistetavaks, et näiteks lennuk on konstrueeritud lendamise jaoks – inimeste ja kaupade kiireks transportimiseks. Kõikidele asjadele on määratud mingid funktsioonid. Ka inimene on loodud meheks ja naiseks, kergesti eristatavalt ja kindlate ülesannetega. Neil on erinevad suguorganid ning vaid naine saab rasestuda ja lapsi sünnitada. Seks ei ole loodud himude rahuldsamiseks. Seks on abielus mehe ja naise liidu tugevdamiseks ja järglaste saamiseks. Perekond kui ühiskonna alus on niivõrd oluline, et selle olemust ja sisu ei saa ega tohi väänata ükski inimõiguslane ega riigikogu.

Riigi kõigi juhtide esmaülesanne peaks olema mehe ja naise vahelise abielu staatuse väärtustamine ja seadusandlusega igati perekonda toetav. Nüüd tegutsetakse hoopis vastupidi. Vildaka asjaajamise põhjenduseks tuuakse sageli suurt lahutuste ja väljaspool abielu sündinud laste arvu. Ei saada nagu aru, et selle on põhjustanud valla päästetud väär mõtte- ja eluviis ühiskonnas. Värskelt abiellunud paaridele vaadatakse järele imestusega. Milleks? Võib ju lihtsalt kokku kolida! Ometi on väärtuspõhine perekonnaelu parimaks vastumürgiks moraalilangusele.

Tõeliste inimõiguslaste tegevuse tulemusena oleks kaitstud iga eostatud inimene naise üsas ning tagatud lastele õigus ühele emale ja ühele isale. Suurte õiguste ja vabaduste kõrval teaksid inimesed palju rohkem oma kohustusi. Eesti Inimõiguste Keskuse kodulehel domineerib aga samasoolistega seonduv, millest saab järeldada eesmärki – sundida riigikogu kehtiva põhiseaduse vastaselt, traditsioonilist perekonna mudelit jalge alla tallates, vastu võtma sooneutraalset kooseluseadust. Tahetakse kõigile teisiti arvajatele koht kätte näidata. Kasutusele on võetud sallimatuse ja vihkamise retoorika, sealjuures teades, et Eestis ei ahistata ega kiusata homoseksuaale.

See on Eesti demokraatia läbikukkumine, kui ei võeta arvesse riigikogule esitatud kümnete tuhandete eestimaalaste kirjalikke protestiavaldusi. Kui jäetakse tähelepanuta tippadvokaatide poolt koostatud ja esitatud põhjalik analüüs, milles toonitatud, et Eesti Põhiseaduse vastuvõtmisel peeti perekonna all silmas vaid mehe ja naise vahelist liitu. Kui ei võeta kuulda paljude seisukohta, et see tõsine küsimus tuleb panna rahvahääletusele. Ka aasta emadeks ja isadeks valitud isikud on avaldanud kindla seisukoha, et Eestis ei tohi hägustada abielu ja traditsioonilise perekonna mõisteid.

Euroopa Inimõiguste Kohus ei sunni riikidele, sh Eestile peale ei samasooliste kooselu- ega abieluseadusi. Ei tohi leppida valega, et kavandatav kooseluseadus ei muuda teiste jaoks midagi. Kõik muutub! Koolides hakatakse õpetama, et mees võib olla teisele mehele naiseks ja naine teisele naisele meheks, et pole mingit vahet, kes perekonna moodustavad. Kui täiskasvanu ei lepi selle väitega, võib ta kaotada töökoha.
Juba 2012. aasta oktoobris leidis võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper, et raamatupoe Apollo väljapanek lähtub iganenud vaadetest naiste ja meeste, tüdrukute ja poiste rollidele, et see on vastuolus riikliku (?) soolise võrdõiguslikkuse poliitikaga. Õnneks siis veel sai Apollo keti omanik ise otsustada, kuidas toimida. Erafirma juhina ei olnud ta kohustatud edendama talle arusaamatut soolist võrdõiguslikkust.
See vabadus otsustada kaob seejärel, kui riigikogu seadustab sooneutraalse kooseluseaduse. Siis kaob lisaks ettevõtlusvabadusele ka sõna- ja usuvabadus ning palju muud. See oht terendab meie ees, sest õiguskomisjoni viimase otsuse põhjal ei ole seaduse vastuvõtmiseks isegi mitte riigikogu enamuse toetust ehk 51 poolthäält vaja. Säilitagem terve mõistus ja väärikus!

Kõik, kes on kursis maailmas toimuvaga peale taolisi seadusi, kelle jaoks on tähtis Eesti tulevik, on kutsutud ja oodatud meeleavaldusele Toompeale, Riigikogu hoone ette pühapäeval, 5. oktoobril kell 12.





23. mai 2014

Esivanemate pärandit tallates ja hirmutades


Kuulates emadepäeval meie riigi presidendi kõnet, algas see ootuspäraselt emade, vanaemade ja vanavanaemade tänumeelse kiitmisega. Aitäh heade sõnade eest! Seejärel toodi esile asju, mis emasid kurvaks teeb. Tundub, et põhimureks on meestest väiksem töötasu. Lugesin kõne teksti mitu korda üle, et õigesti aru saada. Ma ei suuda mõista, kuidas täpselt sama töö eest on võimalik meestele rohkem maksta kui naistele? Siiani tean, et meil on üsna palju madalapalgalisi ameteid, kus enamasti naised töötavad. Neid töid tehes saaksid ka mehed sama madalat töötasu. Riigi palgal mehed ja naised pidavat võrdset palka saama!
Kui president küsis, miks Eesti mehed ei hooli tervisest (joovad ... , sõidavad end surnuks), peaks sama küsima ka tütarlastelt ja noortelt naistelt kui tulevastelt emadelt, eelkõige oma laste tervise huvides. Ja mitte ainult isad ei jäta lapsi unarusse, vaid ka emad. Samas on palju häid isasid ja veelgi rohkem häid emasid. Üle hulga aja kirjutati sel teemal ja toodi välja põhjused Kaia Kapsta artiklis “Eesti riik ei väärtusta perekonda”, mis avaldati 13. mail Postimehes. Kutsun kõiki üles seda lugema!
Presidendi kõne muutus aga jäjest hirmutavamaks ja arusaamatumaks. Hea, et meie esivanemate kõrvad seda ei kuulnud. Täiesti kohatul päeval võeti üles samasooliste teema, millele pühendati suur osa kõneajast. Hea, et tuli avalikuks põhjus, miks presidendil on nii suur soov sooneutraalse partnerlusseaduse vastuvõtmist peale suruda. Eestist pidavat alles seejärel saama tõeline Euroopa Liidu liikmesriik. Kõik teisitimõtlejad on sallimatud ja viha külvajad. Eesti ei või oma seaduste järgi elada!
Nüüd minu jaoks veel kõige vasturääkivamatest osadest kõnes: “Mida tehakse seadustega, otsustatakse Riigikogu saalis. See on nende pädevuses. Mind teeb ärevaks see, kuidas neid asju arutatakse väljaspool seadusandliku võimu saali.” Küsin: “Mida nende lausetega öelda tahetakse? Kas kritiseeritakse riigikogulaste töökultuuri või paneb president pahaks näiteks üle 40 tuhande eestimaalase arvamusavaldust? Kas referendumi korraldamine nurjaks kavandatavaid seadusi ?”
Ja nagu vastuseks: “Jah, meil on arvamuste vabadus. Meil on õigus välja öelda, kui miski ei meeldi. Aga meil ei ole õigust kedagi alandada ega hirmutada.” Jälle küsin: “Kes keda hirmutab ja alandab?” Eestis on tekkinud olukord, et kõik need, kes soovivad elada traditsioonilist mehe ja naise vahelist abielu ja kasvatada lapsi selles meelsuses, on ohustatud. Eestis kavatsetakse neid karistama hakata. Võrdõigusvolinik Mari – Liis Sepper nõuab vaenu õhutamise keelu laiendamist, et selle abil saaks karistuste ähvardusel sundida vaikima kõik inimesed, kes homosuhteid moraalselt heaks ei kiida. Härra president võiks tuua konkreetseid näiteid samasooliste paaride kiusamistest ja hirmutamistest. Vastupidi. Neile pole seatud takistusi ei Riigikogu liikmeks saada või mingis muus ametis nagu ajakirjanik, jurist jms olla.
Sallimatust ühiskonnast lahkutakse, sealt põgenetakse rohkem kui kusagilt mujalt,” Küsin: “Kas siis juba 10 aastat tagasi, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige, oli tegemist sallimatu ühiskonnaga, et algas massiline väljaränne teistesse riikidesse? Lahkumise tegelikud põhjused on ju teada. Nüüd samasooliste kooselu seaduse puudumist põhjuseks tuua, on enam kui küüniline. Presidendid täna on ja homme ei ole, aga oma valitsemise aega peaks tõepoolest igaüks selleks kasutama, et rahva püsimajäämist parimal moel korraldada. Kindlaim tee on väärtustada esivanemate poolt tõestatud elamisvorme. Valdo Randpere manitseb meid olema moodsad. Tegelik elu on kinnitamas, kui väär ja kohutavate tagajärgedega on taoline “moodne” mõtte- ja eluviis. Eriti laste jaoks.
Õigus teha oma eraelus vabu valikuid on meie vabaduse alus.” Täitsa õige! Meie riigis ei panda kedagi vägisi paari, ei tehta voodikontrolle ega reguleerita toiduportsjonide suurust. Kuid kehtestatud seadused peaksid kindlustama riigi ja rahva jätkusuutlikuse ja püsimajäämise, rahva tervise. Oleks teretulnud presidendi poolne toetus meie esivanemate pärandi jätkumiseks Eestis. Inimene ei saa endast jätta paremat pärandit kui traditsiooniline hästikasvatatud perekond. Ei presidendil ega kellelgi teisel pole õigust teha uusi, nö moodsaid peremudeleid. Inimene on loodud meheks ja naiseks oma kindlate soorollidega. Mida Jumal on loonud, ei tohi inimene muuta. Demokraatlikus Eestis ei visata samasoolisi paare tomatitega. Nad saavad oma varalisi kokkuleppeid vabalt notari juures vormistada. Nende eraelu olgu tõepoolest nende endi asi. Riigi valitsejate kohus olgu igati kaitsta ja seadustega abistada mehe ja naise abieluga moodustunud perekonda.

Valentine Alvre

ema kahele pojale, vanaema kaheksale lapselapsele ja vanavanaema ühele lapselapselapsele

7. aprill 2014

Alustalad ei tohi kõikuda


21. sajandil imestame Venemaa presidendi Putini käitumise üle Krimmis. Samapalju peaks ärevaks muutma pere mõiste ja pere alustalade kõigutamisele suunatud tegevus Eestis.

Teame, kui oluline on hoone tugev vundament. Sellest sõltub paljuski ehitise iga. Kestvus sõltub samuti katuse seisukorrast ehk allegooriliselt öeldes, kõrgemalt poolt vastu võetud seadustest. Need saavad olla kas toetavad või põhjustada lagunemist.

Ühiskonnaelu vundament on mehe ja naise abieluga moodustunud perekond. Eestil on hea perekonnaseadus. Riigikogul ja Valitsusel on tõepoolest aeg pühenduda hoopis enam sellele valdkonnale, et abielu oleks väärtustatud ja igati toetatud.

Eesti on esikohtadel just negatiivsete näitajatega. On palju haigeid inimesi, suur alkoholilembus, väljaspool abielu sündinud laste suur osakaal jms. Targad inimesed on välja toonud põhjused. Selle asemel, et olukorda korralduslikult parandada, plaanitakse veelgi enam hägustada abielu vajalikkust ja pere mõistet. Väikeses riigis ei tohi seda juhtuda!

Muide, välisturistidel on üsna raske uskuda vaesuses elavate laste olemasolusse Eestis. Ringi sõites nähakse suuri uhkeid eramuid ja kaubanduskeskusi, palju autosid ... Vaesed inimesed ei saaks nii ohtralt alkoholi- ja tubakatooteid osta. Laste vaesuse taga on tegelikult nende unarusse jätmine. Lapsed kannatavad ühiskonna väära mõtte- ja teoviisi tõttu, mis nagu vähktõbi üha enam lammutab.
Need, kes loovad oma suhteid pealiskaudselt ja tagajärgedele mõtlemata, sealjuures abielludes või mitte, seisavad varem või hiljem probleemidega silmitsi. Abiellumine on vastastikuste kohustuste võtmine kogu eluks. Normiks peaks saama abielule eelnev kihluse periood teineteise paremaks tundmiseks. Tulevased lapsed peavad saama sündida ja kasvada turvalises keskkonnas. Õnn ei peitu mitte rikkuses ega partnerite rohkuses, vaid püsivas abielus, vastastikuses austuses ja truuduses.
Ühiskond saab soosida või hukka mõista abieluväliseid suhteid, heaks kiita või taunida lodevust seksuaalsuhetes. Viimasel ajal hinnatakse kõike ja kõiki seksikuse mõõdupuuga. See, mis on olnud ja peab olema püha, on saanud laiatarbekaubaks. Millal ometi hakatakse mõistma väärtuspõhise elu tähtsust ja vajalikkust? On ju inimesi, kellelt eeskuju võtta. Igaühe jaoks on kättesaadav eesti keelne Piibel. Kümme käsku võiks olla peas nagu korratabel. Õpetussõnu tuleks lugeda nii nagu need oleksid kirjutatud just tema jaoks. Jumal on inimesed loonud koos elujuhisega!
Eesti ei vaja partnerlusseadust! See peab olema põhimõtteline seisukoht, mitte kiusu pärast. Mitteabieluline kooselu on olnud ja on inimeste vaba valik. Neil on alati võimalus abielluda, mida paljud praktikas ka teevad. Vajadusel vara jagamiseks on seadused olemas. Kui neist ei piisa, võiks täiendada. Kes üldse hakkaks kindlaks tegema, mis ajast kooselu alustati ja millal lõpetati? Eriti keeruline nende osas, kes mitu korda partnerit vahetavad. Kas notarid on nii targad?

Ülimalt oluline on kaitsta riigis kõiki lapsi, olenemata sellest, kas nad on sündinud abielust või mitte. Laps ei saa valida, kuhu ja millisesse keskkonda ta sünnib.Ootame palju head uuest lastekaitseseadusest. Seda on nimetatud universaalseks, valdkondadeüleseks seaduseks. Laste nimel ja nende heaolu huvides, tuleb riigis hoopis enam tegeleda ka praeguste ja tulevaste vanematega.

Olen siiralt rõõmus 29. märtsil Tallinnas toimunud abielufestivali üle.

6. aprill 2014

Vastus küsimustele ehk Eesti Nokia


Kevade saabudes oodatakse looduses suurt muutust. Igatsetakse näha rohetavaid lehtpuid ja õitsvaid põõsaid, võimalust kergemate üleriietega õue minna. Viie põhimeele kaudu oleme suutelised hindama meid ümbritsevat keskkonda. Kuidas on lood inimese endaga? Kas sisemise olukorra mõõdupuu, südametunnistus, on korras? Näiteks veemõõtjaid ja kaalusid tuleb teatud aja järel lasta uuesti taadelda. On alust arvata, et ka inimese oleku mõõtmiseks vajalik mõõduriist peab olema korras. Kas kontrollib igaüks ise või peaks seda keegi teine tegema?

Õnneks oleme loodud mõtlemisvõimelistena. Teame, et oleme isiksustena küll erinevad, aga teeme vahet hea ja halva, õige ja vale vahel. Kes need normid on kehtestanud ja kes nende täitmist kontrollib? On nende täitmine kasulik? Kas need peaksid olema püsivad või võiksid pidevalt muutuda vastavalt meie soovidele ja tujudele? Need, kes teavad tõde loodu ja Looja kohta, ei esitagi selliseid küsimusi. Nad teavad ka, kui oluline on inimkonna eksistentsi jaoks Jumala poolt seatud korrast kinnipidamine. Nemad ei paaduta oma südametunnistust ja lausa paluvad, et see oleks puhas ja tundlik. Teades, et ühtki mõtet ega tegu pole võimalik Kõigekõrgema eest varjata, püüavad nad hoiduda kurja tegemast. Kui kellegi või millegi vastu on eksitud, palutakse andeks.
Need, kes tänaseni end ahvide järglasteks peavad, on keerulisemas olukorras. Nad peavad oluliseks enda poolt kehtestatud reegleid ja elavad kahjuks teadmises, et maise elu lõppemisega ongi nendega lõpp, et ei järgne mingit aruandmist tehtu või tegemata jätmiste eest.

Tänapäeva infouputuses on eriti lastel ja noortel keeruline orienteeruda. Kõikelubav olustik kohe ahvatleb olema rohkem paheline kui vooruslik. Paljude lapsevanemate või kaaslaste halb eeskuju mõjutab rohkem kui osatakse arvata. Koolis väljendub see üleolevas või vägivaldses käitumises kaasõpilaste või isegi õpetajate suhtes. Taasiseseseisvunud Eestis ei peetud oluliseks kohustusliku õppeainena ka Jumala poolt antud seadustest rääkida. Võeti ära võimalus teada saada ja oma valik teha.
Oleme kõik üksteisega seotud. See ei ole igaühe enda asi, kuidas ta elab. Ehk oleks hoopis parem üksikisiku ja riigi käekäik, kui suudame iseendis ja kogu ühiskonnas taastada austuse tõeliste väärtuste vastu. Alustagem või kümne käsu kui inimkonna põhivara kinnipidamisest. Neist esimesed on kohustused Jumala ja ülejäänud ligemese vastu.

Jumalakartus on tarkuse algus. See oleks Eesti Nokia, kui rahvast juhtima valitud isikud esimestena asuksid elama ja töökohustusi täitma Jumala poolt seatud juhiste järgi. Kui Piiblist saab juhtide parim abimees, siis on nende poolt kehtestatud seadused elujaatavad ja õnnistuseks Eestile. Kui loetaks Piiblist kirjakohti [Roomlastele 1: 26,27] Jumala seisukohast samasooliste kooselu kohta, siis ei kavandataks Eestis seda seaduslikult vormistada. Praegune käik tundub olevat üsna nutikas! Kui otse ei saa, siis kaudselt, sooneutraalsusega.
Juba mõned aastad tagasi esitati Justiitsministeeriumile kirjalikult põhjendatud seisukohti, et puudub vajadus mitteabielulist kooselu reguleerida. Keegi ei sunni mitteabielulist kooselu elama, mistõttu pole ka õigust eri seadusi nõuda. See on inimeste vaba valik, kas abiellutakse või mitte. Eesti kehtivas õiguses on mitmeid võimalusi kooselupartnerite varasuhete reguleerimiseks vastavate lepingutega. Kui neist ei piisa, võiks juurde lisada.
Laste kohta ootame head seadust, mis kaitseks võrdväärselt nii abielust kui ka kooselust sündinud lapsi. Kõik maised seadused, mis on vastuolus vaimsete seadustega, on väärad. Ükski väljastpoolt tulev surve – ei riikide ega meie kõrgel positsioonil olevate isikute poolt, ei tohiks hägustada pere mõistet.

Heameel on teada, et IRL ei toeta kavandatavat partnerlusseadust. Parlamendis on olemas üle 38 tuhande eestimaalase allkirja traditsioonilise perekonna ja pereväärtuste kaitseks. Milline tee valitakse Eestis? Jumala poolt seatud korra järgimine tooks häid muutusi elukeskonda, sealjuures ilma finantskulutusteta.
Kaoksid ebajumalad ja tegelemine okultsete asjadega. Teadmatusest ei anna inimesed endale aru, kui ohtlik see nende jaoks on. Hakatakse mõistma, et mitte horoskoobid ega sensitiivid ei juhi inimese elu, vaid Jumal. Tehes õige valiku ja usaldades oma elu Looja kätesse, hakkab inimene hoopis enam endast ja teistest lugu pidama. Ta mõistab, et elu pole antud alkoholi- või narkouimas elamiseks või omaenese himude rahuldamiseks.
Mõistetakse, kui suur tähtsus elus on õige abikaasa leidmine ja pere loomine. Selleks tuleb hoolikalt ette valmistuda. Järjest enam tütarlapsi hakkab aru saama, miks ta on loodud neitsinahaga ja miks on oluline, et ta esimene seksipartner oleks ta seaduslik abikaasa ja tulevaste laste isa. Eestis oleksid siis abordid, soovimatute laste sünd ja üksikema staatus üsna haruldased nähtused.
Püsiv abielu saab üha enam normiks, sest pole enam neid tegijaid, kes keskendunud abielude lõhkumisele. Ühiskond hakkab taunima abieluväliseid suhteid.
Naised, mõistes oma tõelist rolli, käituvad abikaasadena ja laste emadena kui perehoidjad. Mehed perepeade ja isadena täidavad oma kohustusi parimal moel. Turvalises kodus on lapsed psüühiliselt terved.
Koolis on teiste õpikute kõrval kasutusel ka Piibel. Teismelised ei ole enam vaimustatud “Kättemaksukontorist” ja enam ei toodeta moraalituid “Padjaklubi” taolisi seriaale.
Praegune varas ja petis muudab meelt ning asub ausal teel elatist hankima. Puudub vajadus naiste- ja laste turvakodude juurdeehitamiseks. Kõik see kokku parandab Eesti rahalist seisu. Saab keskenduda näiteks õpetajate töötasude tõstmisele, lastega perede toetuste suurendamisele, tööandjate igakülgsele motiveerimisele tööpuuduse likvideerimiseks ja palju muud.
Loodan väga, et seda lugu ei võeta kui ulmet. Eestis on eeskujuks tuua küllaldaselt inimesi ja perekondi tõestamaks taolise eluviisi võimalikkust. Nad on oma eludega kinnitamas, kui oluline on järgida Looja poolt seatud juhiseid.
Rõõmu teeb iga saade, kus räägitakse peredest, iga lugu, kus väärtustatakse tugevat mehe ja naise vahelist abielu ja nende lapsi.
Igaüks saab otsustada, milliseid telekanaleid ja milliseid filme ta vaatab, millega ennast täidab. Kindlasti ei tule kellelegi kasuks oma elu kurjusega põnevaks muuta. Enam ei kahelda vaimse maailma olemasolus. Inimene ei saa olla sõltumatu. Ta peab tegema valiku. Tark inimene valib headuse ja armastuse.








23. veebruar 2014

Sõnavõtt 23. veebruaril 2014
raamatu “Sakalamaa Rahvarinne 1988 – 1992” esitlusel Viljandis, Ugala kohvikus


Põllumehed ja aednikud teavad, kui oluline on pinnas, kuhu seemned külvata või taimed istutada.
Rahvarinne oli loodud just õigel ajal, õigeks asjaks ja ka lõpetatud õigel ajal. Rahva ootused ja igatsused olid hea pinnas, eesmärgistatud ja üksmeelne tegevus andis tulemuse, mida oodati. Valitud juhid olid töökad ja suutelised rahvast kaasa tõmbama.
Ka pärast neid ajaloolisi aastaid on enamus püsinud tegusate inimestena. Tunnustus ja tänu kõigile!
Täna on võimalus siirast lugupidamist ja tunnustust avaldada Valli Veigelile ja Peeter Rahnelile käeshoitava raamatukese eest. [ Ulatan lilled]
Sellest saab lugeda huvitavaid fakte.

Näiteks ei piirdutud Rahvarinde I Kongressi puhul mitte Viljandimaalt osavõtjate arvu väljatoomisega, vaid näeme kõigi 164 delegaadi nimesid. See on oluline! Ja loomulikult rõõmustav on fotode rohkus kui elav kroonika.

Jüri Rätsep toonitas, et vaatamata mõttelaadilt ja ühiskondlikelt positsioonidelt erinevatele inimestele, kujunes Sakalamaa Rahvarinde kesktoimkond kiiresti sobivaks seltskonnaks.

Jaak Alliku meenutusi lugedes üllatas rõõmustav fakt, et ta Viljandi partei-juhina kutsus enda juurde Viljandimaa kirikuõpetajad ja vabandas kõige kurja eest, mida kompartei kirikule ja usklikele oli aastate jooksul teinud. Sellega sai võimatu võimalikuks!

Mis on see, mille nimel praegu peaksime pingutama? Minu arvates toimub intensiivne elualuste hävitamine:
Rünnakud mehe ja naise vahelisele abielule. Normiks on saamas katkised pered, hüljatud ja nälgivad lapsed. Alkoholism ja narkomaania on levinud juba laste ja noorte sekka. Kadumas on üldinimlikud käitumisnormid. Vohab meeletu tarbimise kultus! Ei tunta ega tahetagi tunda Jumala poolt kehtestatud seadusi, mis ainsana on muutumatud ega vahetu nagu vahetuvad seadused riikides iga uue valitsuse võimuletulekuga.

Eesti Isesesvuse Manifestis ja Eesti hümnis me palume Jumala abi. Loodan kogu südamest, et neid ridu loetakse ja lauldakse kord iga eestimaalase poolt lootuses ja usus.


15. veebruar 2014

Kiri parimale sõbrale

Kiri parimale sõbrale

Omades palju häid sõpru, tahan sõbrapäeval väljendada erilist tänu ja austust Sulle, parim sõber.
Ma ei teadnud Sinu olemasolust midagi, ei tundnud Sind. Arvasin, et kõik oleneb minu tublidusest ja ka juhuste kokkulangemisest. Kui haigestun, siis võin loota vaid arstidele. Peale abielu purunemist ei suutnud enam kedagi usaldada ja end mõnega uuesti siduda. Tundsin sageli elu mõttetust ja üksindust.

Olukord muutus peale Sinuga kohtumist. Sina andsid mulle võimekuse kõik halb unustada ja neile andestada, kes mulle halba olid teinud. Sa andsid mulle seesmise rahu ja rõõmu elust. Ma ei tunne enam kunagi üksindust. Sa tegid mulle teatavaks elujuhised. Olen kogenud Sinu imelist abi paljudes olukordades. Olen mõistmas külvi ja lõikuse seaduse tõelisest olemusest. Ükski ei peaks arvama, et tehes teistele kurja, ta ise lõikab enda jaoks head. Keegi ei saa olla armastatud, kui ta ise vastu ei armasta. Teistele andestades, saad ise andestuse oluliseks.

Sina andsid mulle uue pehme südame ja ma vaatan inimesi nüüd nagu Sinu silmadega. Minu sees on suur kaastunne nende inimeste vastu, kes põlgavad sõprust Sinuga ja on isenda meelest targad, tehes seejuures rumalaid tegusid. Tänan Sind, kallis Jeesus Kristus, et nagu mind, nii oled kõiki teisi valmis oma sõbraks võtma ja lepitama Loojaga.

Saadud uus elu on elamist väärt!




21. aprill 2013

Kas 101 inimese otsustada on Eesti tulevik?

      95 aastat tagasi palusid eestimaalased Jumalalt abi iseseisva riigi ülesehitamiseks. Esimese Eesti aastail peeti loomulikuks mehe ja naise vahelist abielu ja saadi aru tugeva perekonna tähtsusest.

Okupatsiooniaastail puudus, vähemalt väikelinnades, info meestevahelisest seksielust. Lesbidest ei teatud samuti midagi.

Nüüd, uuesti iseseisvunud Eestis, on teised asjalood. Euroopa Liidu rüpes on saadud nii targaks, et plaanitakse lausa seadustada samasooliste abiellumine ka Eestis. Pole kahjuks teada, millise kõrge võimukandja või võimukandjate poolt see jõuline protsess on algatatud.

Paljud võtavad eeskujuks USA-d. Võiks siis rehkendada, et 50-st osariigist vaid üheksas on see võimalik.

Maailm on täis haigeid inimesi kõige erinevamate haigustega.
Ei saa pidada terveteks neid, kes harrastavad grupiseksi või kes aheldavad oma seksipartneri ja peksavad teda, et kätte saada ülim nauding. Samasoolised kasutavad seksimiseks inimihust selleks mitte ettenähtud kohti. Meedia jagab ja levitab selliseid toiminguid, mille eest lapsed ja noorukid ei ole kaitstud.
Kuulsin AK-s isiklikult ühe teismelise tütarlapse ütlust, et hakkab neid vaatama.
See on vastuvõetamatu enamusele inimkonnast. Praegu veel!

Kas eestimaalased on andnud Riigikogu 101-le liikmele volituse võrdsustada mehe ja naise vaheline abielu samasooliste abieluga Eestis? Kas ei teata, mida selline otsus endaga kaasa toob? Võiks sedagi tähele panna, et samasoolistest üks peab end naiseks ja teine meheks. Seega saavad aru, et mees ja naine peaksid abielluma.

Kellele on oluline Eesti tulevik ja kes tõeliselt soovivad rahva ja riigi püsimajäämist, need on ühinenud ja petitsioonile oma allkirja andmisega nõudmas nende arvamusega arvestatamist.
Võimalus allkirjade andmiseks on jätkuvalt olemas!
Mind kurvastab siiski paljude kaasmaalaste leigus selles protsessis, mis on kasulik samasooliste jaoks.
Ole kuum või külm, aga mitte leige, mitte ükskõikne!
On hea teada, et igaüks on vastutav selle eest, mida teeb või tegemata jätab, kui selleks on antud võimalus.

Nii lihtne see ongi!
.