16. detsember 2012

Vale ja tõe vastasseis

Juba peale Sakalas avaldatud loo “Tantsides okupatsiooni tunnistajaks” lugemist, oleksin võinud kirjutada ja selgitada, et Iisrael ei ole okupant. Ta on saanud tagasi õiguse elada sellel territooriumil. Teen seda viimase aja dramaatiliste sündmuste tõttu nüüd, et tuua suuremat arusaamist ja tõde selle territooriumilt väikese, kuid sisult suure tähendusega riigi kohta.
Pimedus on valguse puudumine, vale on tõe vastand. Selleks on loodud kohtud, et välja selgitada poolte õigsus või süü. Kahjuks on mõned kohtumõistjadki osutunud valede otsuste tegijaiks ja sattunud ise süüpinki. Jälle tõstatub üles absoluutse tõe olemasolu võimalikkus. Kõik me oleme kohtunud inimestega, kes sõna otseses mõttes näevad valget mustana ja sellest ei tagane. See on nende kinnismõtete ja eelarvamuste tulemus.
Lühidalt lähisündmustest: 7 aastat tagasi otsustas Iisraeli Valitsus jätta Gaza sektor täielikult araablastele, mille tõttu pidid oma kodud maha jätma ja mujale kolima ligi 10 tuhat Iisraeli riigi kodanikku. Tänutäheks hakati Gazast Iisraeli pihta lühimaa rakette välja tulistama. Piiriäärsetel aladel elavad lapsed ei tea, mida tähendab ilma pideva hirmuta elamine. Iga hoiatava sireeni ajal tuleb joosta varjenditesse kodust või koolist, mille tõttu on lastel diagnoositud psüühilised tervisehäired.
10. novembril alustas Gazat valitsev terroristlik rühmitus intensiivistunud rünnakute lainet Iisraeli vastu. Iraanilt saadud keskmaa raketid ulatusid juba Tel Avivi ja Jeruusalemmani. 14-ndal novembril käivitus operatsioon “Pilve- ehk Kaitsesammas”, mis kestis kuni 21. novembrini. Hamas tulistas Gazast Iisraeli tsiviilobjektide pihta ligi 1400 raketti. Iisrael vastas 1500 täppisrünnakuga sõjaliste objektide, relvaladude, salatunnelite ja terroristide liidrite pihta. Olgu ka see teada, et Hamas paigutab sõjatehnika elamurajoonidesse, et võimalikele vastrünnakutele järgnenud ohvrite arvu üle kaebelda. Iisrael võttis oma elanike kaitseks, rakettide kahjutuks tegemiseks, kasutusse raketikilbi “Raudkuppel”, mis hoidis ära halvima. Surma sai siiski 6 inimest. Ehk paneb lugejaid mõtlema, mis see Iisraelile materiaalselt maksma läks. Ühe raketi kahjutuks tegemise hind on 50 tuhat USA dollarit. Selle rahaga oleks saanud teha väga palju head oma rahva jaoks. Iisrael on teinud Egiptusele ettepaneku liita Gaza oma territooriumiga, aga seda ei taheta.
29. novembril, täpselt 65 aastat pärast Iisraeli riigi loomise otsust esitas Palestiina Omavalitsuse president, Mahmoud Abbas ÜRO Peaassambleele taotluse tunnustada Palestiinat riigina. Poolt hääletas 138 ja erapooletuks jäi 41 riiki, sealhulgas Eesti. Vastu hääletasid 9 riiki: USA, Canada, Iisrael, Tšehhi Vabariik ning väikeriigid Panama, Marshalli Saared, Mikroneesia, Nauru Saared ja Palau. Otsuse põhjal sai Palestiina “vaatleja riigi “ staatuse endise “vaatleja” asemel.
Araablaste eesmärgiks on rahvusvahelise surve avaldamine Iisraeli vastu ja lootus, et terroriste hakatakse nimetama vabadusvõitlejateks.
10. detsembril viibis Eestis Iisraeli Knesseti asespiiker Lia Shmetov. Ta kohtus Eesti kultuuriministri ja Riigikogu asespiikriga ning Iisraeli sõpradega Iisraeli Keskuses. Külalist saatsid Albert Veksler ja Peeter Võsu. Viljandist olime viiekesi sellel kohtumisel.
Saime teada, et Iisrael jätkab tasuta elektri andmist nii Gazale kui ka Palestiina Omavalitsusele Juudas ja Samaarias. Samas leiab, et Palestiina Omavalitsus on oma taotlusega sisuliselt lõpetanud 1993-ndal aastal Oslos alustatud protsessi - saavutada Iisraeliga kokkulepe oma riigi loomiseks. Seega Iisrael hoogustab ehitustegevust vaidlusalustel aladel, mis vahepeal seiskus.
Tuleks küsida, kas Palestiina omab iseseisva riigi tunnuseid, kui puudub majandustegevus ja on täielikus sõltuvuses teiste riikide abist. Kas on vaja sellist riiki tekitada, mille juhid ei pea kinni varasematest kokkulepetest ning araabiakeelse kogukonna jaoks suunatud sõnumites õhutatakse viha Iisraeli vastu?
See oleks hea küsimus kõigile, kes on Iisraeli riigi ja juutide vastased.