16. detsember 2012

Vale ja tõe vastasseis

Juba peale Sakalas avaldatud loo “Tantsides okupatsiooni tunnistajaks” lugemist, oleksin võinud kirjutada ja selgitada, et Iisrael ei ole okupant. Ta on saanud tagasi õiguse elada sellel territooriumil. Teen seda viimase aja dramaatiliste sündmuste tõttu nüüd, et tuua suuremat arusaamist ja tõde selle territooriumilt väikese, kuid sisult suure tähendusega riigi kohta.
Pimedus on valguse puudumine, vale on tõe vastand. Selleks on loodud kohtud, et välja selgitada poolte õigsus või süü. Kahjuks on mõned kohtumõistjadki osutunud valede otsuste tegijaiks ja sattunud ise süüpinki. Jälle tõstatub üles absoluutse tõe olemasolu võimalikkus. Kõik me oleme kohtunud inimestega, kes sõna otseses mõttes näevad valget mustana ja sellest ei tagane. See on nende kinnismõtete ja eelarvamuste tulemus.
Lühidalt lähisündmustest: 7 aastat tagasi otsustas Iisraeli Valitsus jätta Gaza sektor täielikult araablastele, mille tõttu pidid oma kodud maha jätma ja mujale kolima ligi 10 tuhat Iisraeli riigi kodanikku. Tänutäheks hakati Gazast Iisraeli pihta lühimaa rakette välja tulistama. Piiriäärsetel aladel elavad lapsed ei tea, mida tähendab ilma pideva hirmuta elamine. Iga hoiatava sireeni ajal tuleb joosta varjenditesse kodust või koolist, mille tõttu on lastel diagnoositud psüühilised tervisehäired.
10. novembril alustas Gazat valitsev terroristlik rühmitus intensiivistunud rünnakute lainet Iisraeli vastu. Iraanilt saadud keskmaa raketid ulatusid juba Tel Avivi ja Jeruusalemmani. 14-ndal novembril käivitus operatsioon “Pilve- ehk Kaitsesammas”, mis kestis kuni 21. novembrini. Hamas tulistas Gazast Iisraeli tsiviilobjektide pihta ligi 1400 raketti. Iisrael vastas 1500 täppisrünnakuga sõjaliste objektide, relvaladude, salatunnelite ja terroristide liidrite pihta. Olgu ka see teada, et Hamas paigutab sõjatehnika elamurajoonidesse, et võimalikele vastrünnakutele järgnenud ohvrite arvu üle kaebelda. Iisrael võttis oma elanike kaitseks, rakettide kahjutuks tegemiseks, kasutusse raketikilbi “Raudkuppel”, mis hoidis ära halvima. Surma sai siiski 6 inimest. Ehk paneb lugejaid mõtlema, mis see Iisraelile materiaalselt maksma läks. Ühe raketi kahjutuks tegemise hind on 50 tuhat USA dollarit. Selle rahaga oleks saanud teha väga palju head oma rahva jaoks. Iisrael on teinud Egiptusele ettepaneku liita Gaza oma territooriumiga, aga seda ei taheta.
29. novembril, täpselt 65 aastat pärast Iisraeli riigi loomise otsust esitas Palestiina Omavalitsuse president, Mahmoud Abbas ÜRO Peaassambleele taotluse tunnustada Palestiinat riigina. Poolt hääletas 138 ja erapooletuks jäi 41 riiki, sealhulgas Eesti. Vastu hääletasid 9 riiki: USA, Canada, Iisrael, Tšehhi Vabariik ning väikeriigid Panama, Marshalli Saared, Mikroneesia, Nauru Saared ja Palau. Otsuse põhjal sai Palestiina “vaatleja riigi “ staatuse endise “vaatleja” asemel.
Araablaste eesmärgiks on rahvusvahelise surve avaldamine Iisraeli vastu ja lootus, et terroriste hakatakse nimetama vabadusvõitlejateks.
10. detsembril viibis Eestis Iisraeli Knesseti asespiiker Lia Shmetov. Ta kohtus Eesti kultuuriministri ja Riigikogu asespiikriga ning Iisraeli sõpradega Iisraeli Keskuses. Külalist saatsid Albert Veksler ja Peeter Võsu. Viljandist olime viiekesi sellel kohtumisel.
Saime teada, et Iisrael jätkab tasuta elektri andmist nii Gazale kui ka Palestiina Omavalitsusele Juudas ja Samaarias. Samas leiab, et Palestiina Omavalitsus on oma taotlusega sisuliselt lõpetanud 1993-ndal aastal Oslos alustatud protsessi - saavutada Iisraeliga kokkulepe oma riigi loomiseks. Seega Iisrael hoogustab ehitustegevust vaidlusalustel aladel, mis vahepeal seiskus.
Tuleks küsida, kas Palestiina omab iseseisva riigi tunnuseid, kui puudub majandustegevus ja on täielikus sõltuvuses teiste riikide abist. Kas on vaja sellist riiki tekitada, mille juhid ei pea kinni varasematest kokkulepetest ning araabiakeelse kogukonna jaoks suunatud sõnumites õhutatakse viha Iisraeli vastu?
See oleks hea küsimus kõigile, kes on Iisraeli riigi ja juutide vastased.


6. juuni 2012

Suurim armastustegu




Mitte kuidagi ei rõõmustu ega taha õnnitleda Margus Haav`a Euroopa Liidu ajakirjanduspreemia saamise puhul loo eest, mis rääkis oma sookaaslasesse armunud naisest.
Võitjaga tehtud intervjuule tuginedes, ei pea mina Eestit totalitaarže režiimiga riigiks. Siin ei panda vanglasse ega hukata samasoolisi armastajaid.
Kaaskodanike erinevat suhtumist neisse ja sellisesse nähtusesse ei saa aga kuidagi pahaks panna. Valdav enamus peab õigeks mehe ja naise vahelist armastust ja abielu, mille viljaks on lapsed. See arusaam tundub loomulik ka neile, kes ei tunne jumalasõna.
Kogu tarkuse juures inimene ei taha tunnistada, et tähtsad ei ole ainult ilmalikud seadused, mis riigis kehtestatud, vaid olulised on ka vaimsed seaduspärasused. Neid viimaseid tuleb tundma õppida samaväärselt esimestega. On ju teada, et seaduste mittetundmine ei vabasta vastutusest.
Jumala poolt antud elujuhiste täitmine on igaühe vaba valik. Iga inimene ja iga riik saab otsuse teha. Samas on kasulik teada, et Jumala seaduste eiramine toob kaasa inimeste õnnetu elu ja ebastabiilse riigi. Euroopa Liidul ei lähe hästi, sealhulgas ka mitte Hispaanial, kuhu armastajapaar kolis.
Tahaks loota, et Eesti riik ei võrdsusta samasoolisi- ja heteroabielusid, mis koguks pilvi meie riigi kohale. Mitte ainult Isamaa ja Res Publika Liit pole selle vastu, vaid ka teised erakonnad ja enamus eestimaalastest. Vastutustundetu on seda nimetada diskrimineerimiseks. Ehk ometi ei saa järgmine ajakirjanik Euroopa Liidu võitjaks loo eest, kus seistakse varaste ja petiste kaitseks, sest humanisti seisukohalt ei tohiks ka neid diskrimineerida.
Kui üldse rääkida armastusest, siis Jeesuse armastustegu ristil inimkonna lunastamiseks, on suurim armastuse tõestus ja selle leidmine kauneim armastuse lugu.

26. mai 2012

Tõeline lastekaitse


Laps ei saa valida oma vanemaid. Ta eostamine, sünd ja arenguvõimalused on nende meelevallas, kusjuures ema ja isa on võrdselt vastutavad. Lastekaitsepäeva paiku pööratakse lastele tavalisest suuremat tähelepanu. 
Sõna “kaitse” viitab vajadusele last millegi või kellegi eest kaitsta. Milliste ohtude eest? Olles kaheksale lapsele vanaemaks ja saanud äsja ühele lapsele vanavanaemaks, näen väikelapse abitust ja sõltuvust vanematest. Olen rõõmus, et tal on seaduslikult abielus vanemad, kes armastusega ta sündi on oodanud ja nüüd ta eest hoolitsemisele pühendunud. See on parim kaitse lapsele! See, et ta emal ja isal pole veel oma kodu, vaid üüripind, et neil pole suurt sissetulekut, ei määra lapse turvalisust. Positiivne on kindlasti ka see, et ta vanemad ei tarbi alkoholi, ei suitseta ja juhinduvad oma igapäevaelus Looja poolt antud elujuhistest.
Lapse arengule on ülitähtis vanemate omavaheline suhtlemiskultuur, aga ka kõigi teiste inimestega. Kodune õhkkond määrab iga inimese tuleviku. Pole vaja läbi viia teaduslikke uuringuid, et teada saada, miks on kahetsusväärselt paljud inimesed egoistlikud, omakasupüüdlikud ja vastutustundetud. Nad pole oma kodus tundnud vastastikkust hoolivust ja teiste teenimise kogemust. Valitsenud on mõtteviis: MINA, MINU, MULLE! Täiskasvanuna seksib lihtsalt oma naudinguks, ei hooli tagajägedest, vahetab partnereid, ei hooli lastest, elab vaid endale. Lastekaitsepäeval tuuakse esile ka riiklikud toetused. On tähelepanuväärne, et Eestis makstakse üheksat liiki peretoetusi. Mitte väga ammu tagasi ei osatud unistadagi sellisest riiklikust toetusest, aga saadi hakkama, sest oldi harjutud vähesega läbi ajama. Lastekaitsepäevale pühendatud kultuurilisi ettevõtmisi saab ainult tervitada, mis on ju sisuliselt lasteaias või koolis õpitu esitamine. Oleks väga tore, kui väike laulja või tantsija koju jõudes, leiaks eest turvalise paiga, aga mitte alkohoolikust vanemad, kes teineteist sõimavad ja lahutusega ähvardavad.
Olgu meil tahet ja südamesoojust siduda oma elu eesmärk lastega ja nende eest hoolitsemisega.
Lõpetuseks:
J. J. Rousseau “Perekonnaelu võlu on parimaks vastumürgiks moraalilangusele”;
W. Scott “Inimene ei saa endast jätta paremat pärandit kui hästikasvatatud perekond”



16. aprill 2012

Kõik on vastutavad

Mind hämmastas väga üks hiljutine kommentaar “ ... tehke tootmisüksuseid ja makske Euroopa palku, siis ...” See eestimaalane on paigutanud end kõrvalseisjate hulka, kes ootab-vaatab, mida teised teevad. Taasiseseisvumise päevast aga algas aeg ja võimalused igaühel oma loovust rakendada. Kahjuks ei olnud kõik selleks valmis, sest liiga kaua oli elatud riiklikult korraldatud elu tingimustes. Jah, vägagi raske oli harjuda muutusega. See pole sama, kas istuda kaetud laua taha sööma või pead ise laua katma, et süüa saaks. Ometi oleme nüüdseks saanud targemaks ja kritiseerimise asemel püüdma anda oma panus Eesti arenguks. Esitades omapoolseid mõtteid, usun, et need on vastukaaluks vohavale nurinale ja pilamisele.
Kõige olulisemaks pean inimeste tervenemist vaimselt, hingeliselt ja füüsiliselt. Selleks peab teadlikuks saama põhjustest, miks eestimaalased on nii haiged. Ei hakka konkureerima tipp-spetsialistidega, kes on kirjutanud sellel teemal. Minu arvates hävitab inimese tervist rahulolematus ja kadedus. Samuti kurjus, andestamatus, andeks palumise tahte puudumine, sobramine minevikus ja ebareaalsed tulevikuootused. Tuleks osata elada olevikus ja olla tänulik kõige hea eest, mis olemas. Pidada tähtsaks tõelisi väärtusi, mis teeb inimesest inimese ja annab elule mõtte. Looja poolt on seatud lepinguga kinnitatud abielu mehe ja naise vahel ja lapsed kui elu edasiviijad. Iga pere kohus on tagada lastele head kasvu- ja arengutingimused. Mitte materiaalne küllus, vaid armastusest kantud hool ja lastega koos oldud aeg on olulised. Parim kasvataja on eeskuju. Laps näeb ja tajub rohkem kui seda arvame. Siinjuure saab igaüks mõelda, milliseid väärtusi tema õigeks peab ja milline on tema eeskuju.
Pole õigusi ilma kohustusteta. Hea on ennast talitseda just siis, kui ollakse kriitilised millegi üle või kellegi suhtes. Demokraatlikus riigis on igaühel võimalus kaasa rääkida. Selleks tuleb omada teadmisi ja tahet. Kui leiame, et valimissüsteem vajab muutmist, siis tegutsegem selle nimel nii kaua, kuni see saab muudetud. Kui me tõepoolest ei ole rahul sellega, et riigikogulase palk pidevalt suureneb, siis nõudkem seda. Seaduseandja saamatust, iseenda töötasu suurendamist pidurdada, ei saa võtta kui vääramatut loodusjõudu. Ma ei pea õigeks peaministri materdamist. Vastupidi soovin, et tal jätkuks jõudu ja tahet oma vastutusrikka ülesande täitmiseks. Pean tähtsaks ja heaks eeskujuks tema traditsioonilist abielu ja sportlikku eluviisi. Järgmised Riigikogu valimised annavad igaühele võimaluse talle meelepärase erakonna valimiseks, mis kaudselt mõjutab ka peaministri määramist.
Viimasel ajal on kõneaineks haridusteema. Pean õigeks IRL-i seisukohta, et üliõpilane peab võtma õppimist tõsiselt – kui tööd- ja olema suuteline õpingud lõpetama ettenähtud ajal. Väga oluline on noortele õpetada ettevõtlust ja sisendada julgust oma teadmiste rakendamiseks Eestis. Ma ei pea õigeks olukorda, et Eestis hariduse omandanud isikud nii kergesti tahavad ja saavad tööle minna teistesse riikidesse. Kas on vajaka jäänud isamaalisest kasvatusest?
Meil kehtib sõna- ja usuvabadus. Ma ei pea õigeks anonüümseid arvamusavaldusi. Kui oleks minu teha, siis kaoks selline võimalus. On tõene see ütlus, et räägi ja kirjuta inimesest nii, et sama juttu saad talle korrata ka silmast silma vaadates. Mingit õigustust ei ole “elukutselistele” anonüümsetele laimajatele. Oleks ju kasulik meile kõigile, kui kritiseerida saab vaid isik, kes pakub kohe välja ka omapoolse lahenduse või vähemalt soovituse kitsaskoha likvideerimiseks, olukorra parandamiseks. Siit kasvakski välja tõeline kodanikeriik, arvamused ja otsused alt ülesse.
Usuvabadus kas ikka on? Usuvabadus nõidadesse ja kuradisse on küll olemas. Juba lasteaedades on neist lugemine ja nõiakostüümidega uhkustamine nii endastmõistetav, et selleks ei pea vanemate luba küsima. Kui aga laps, kelle kodus räägitakse Jumalast ja keda kasvatatakse jumalasõna alusel, juhtub seda välja ütlema, siis kasvataja keelab tal seda teha. Kohe kindlasti tuleb lastevanemailt luba saada siis, kui lasteaed või kool soovib külastada mõnd pühakoda.
Olen veendunud, et pole kaugel aeg, kui eestimaalased enam ei tugine iseenese tarkusele ega järgi muutuvaid trende, vaid otsivad tõde ja elujuhiseid, mis muudavad vildaka mõtteviisi elujaatavaks tegutsemiseks, vabanevad laimamisest ja enesekasu tagaajamisest. Jumal aitab igaüht, kes temalt seda ootab!

1. märts 2012

Peeglike, peeglike...

Peeglike, peeglike seina peal, kes on kauneim ilma peal? Muinasjutus küsis seda väliselt ilus, kuid seesmiselt õel ja pahatahtlik naine. Tegelikus eluski on välised näitajad saamas üha suurema tähtsuse naise üle otsustamisel. Milleni on see viinud?
Vägagi paljud ei ole rahul iseendaga. Eriti meedia mõjutusel püütakse sarnaneda kellegi teisega, kes parajasti suure tähelepanu osaliseks on saanud. Selle nimel lastakse teha mitmesuguseid iluoperatsioonegi ja öeldakse lahti oma isikupärast. Kelle või mille nimel pingutatakse? Kas on ette näha lõplikku rahulolu?
Samas on suur hulk naisi, keda ilmselt ei huvita nende väljanägemine ja üldse naiseks olemine. Nad suitsetavad, ropendavad, tarvitavad rohkelt alkoholi, on tülinorijad ja isegi vägivaldsed. Nende jaoks on meeste vahetamine loomulik asi.
Usun ja loodan, et kord hakkavad kõik naised siirast rõõmu tundma selle üle, et on naisteks sündinud ja tahavad uhkusega kanda neile määratud rolli. Siis kaob ka peamurdmine, kuidas ikka meestega täielikult võrdseks saada. Vääramatu tõde on ju see, et Jumal on loonud inimesed meesteks ja naisteks.
8-ndal märtsil, mida rahvusvahelise naistepäevana tähistame, on õige aeg oma südamepeeglisse vaadata nii tütarlastel, abielu- kui vallalistel naistel. Ulatatud lilleõit vastu võttes, tuleks kasuks meenutada, millise sisemise iluga on naisi kirjeldatud luuletustes, romaanides ja piiblis ning kuivõrd vastab neile omadustele lillesaaja. Olgu kõik hea eeskujuks ja välistatud ebapuhas.
Rõõmsat naistepäeva!

8. veebruar 2012

Ma tänan Jumalat

Ma tänan Jumalat

See oli mulle palvevastus ja ühtlasi hea kingitus sünnipäevaks, et 5-ndal veebruaril valiti Soome presidendiks Sauli Niinistö.
   Pole tähtis, milliseid kavatsusi Soome rahva suhtes teine kandidaat, Pekka Haavisto mõlgutas, ta ei oleks õige mees riigipeaks olema. Miks? Sest ta on homo, mis on vastuolus Jumala poolt seatuga.
   Vaadates Postimehes avaldatud fotot - Pekka Haavisto koos elukaaslase Nexar Antonio Floresiga hääletama minemas – tabasin mõttelt, et see on kui must vari meeste vahelise sõpruse üle.
   Meenus Taaveti ja kuningas Sauli poja Joonatani tõeline sõprus. On tuua palju näiteid meestevahelise sõpruse kohta, ka tänapäeval.
Siinjuures ei ole midagi pistmist iharusega. Sõbrad ei nimeta end paariks ega taotle eriseadusi.
   Mind väga häirib, et eriti kooliõpilaste hulgas on sageli kasutusel väljend “pede”, mistõttu poisid ei julge enam sõprust arendada, kartes taolist väljendit.
   Olgu meil tarkust vahet teha!

15. jaanuar 2012

Külvi ja lõikuse vääramatu seadus

Külvi ja lõikuse vääramatu seadus on nii endastmõistetav, et ehk ei peakski sellest kirjutama. Ometi kipub see igapäevaelus ununema.
    Soovide paljususe üle ei kurda meist keegi. Neist suurim kindlasti on olla armastatud. Ometi ei tule kõik, mida tahame, iseenesest. Alati peaksime alustama endast: kõigepealt külvama ja siis ootama, kuni vili küpseb lõikuseks.
    Inimese elu algab eostumise hetkest. Laps ei saa oma vanemaid valida. Aga reeglina saab ka temast lapsevanem. Miks korduvad halvad külvid? Väga tabavalt on öeldud, et kodust kaasa saadud elu- ja mõttelaadi ei riku isegi ülikool.
    Arvan, et üheks oluliseks põhjuseks on ka väär arusaam inimese põlvnemisest. Üks osa inimestest on veendunud, et nad on arenenud ahvist. Need, kes kindlalt usuvad, et kõik nähtava ja nähtamatu on loonud Jumal, suhtuvad inimesse ja tema eksistentsi hoopis teisiti.
    Kogu tohutu liigirikkuse juures on ainult inimene mõtlemisvõimeline ja suuteline ette nägema tegude tagajärgi: kui istub alkoholijoobes autorooli, võib ta saada surma või eluaegse raske terviserikke; arvestama, et juhuslike partneritega seksimise tulemuseks võib olla suguhaigus või soovimatu rasedus, mis on üheks õnnetu elu või elude algus.
    Hindan väga kõrgelt kindral Ants Laaneotsa väljaütlemisi. Mind rõõmustas ka tema seisukoht, mille ta avaldas “Eesti Päevalehes” alkoholiküsimuses. Tõepoolest, see polnudki nii kaua aega tagasi, kui tüdrukud ja naised hoidsid meestegi moraali üleval sellega, et suhtusid viinaninadesse taunivalt. Kahjuks kipub tänapäeval olema vastupidi: juba lapseohtu tütarlapsed uhkustavad lausa avalikult oma alkoholilembuse ja suitsetamisega. Mida see toodab? Kurb statistika ütleb, et haigeid ja teovõimetuid järglasi.
    Minu arvates on meil humanismi tõlgendamisega halvad lood. Ei tehta enam vahet hea ja halva vahel, vaid peetakse tähtsaks üksnes ennast ja oma himusid, mõtlemata tagajärgedele. Kadumas on vastutustunne!
    Kõike sallival ja kõike lubatud ajastul on tore teada, et normaalseks pole veel tunnistatud varastamist ja tapmist ning mingil määral järgitakse liikluseeskirja. Aga see, et samasoolised paarid valju häälega oma õigusi nõuavad, on pannud “tõelisi humaniste” käsi plaksutama ja tõmmanud kaasa isegi osa poliitikuid. Ja lausa kohustuslikuks on saamas samasoolistest filmide tootmine,eesmärgiga: vaadake, õppige, harjuge!
Lõpetuseks: paljuarutletud s a a t u s ei ole mitte rada, mis inimesele määratud, vaid rada, mille inimene valib.

Sõnad ehitavad või lammutavad

Olen tabanud end mõtisklemas, et inimesed alati ei anna aru sõnadest, mida ütlevad iseenda, teiste inimeste, riigivõimu või sündmuste kohta. Need, kes Piiblit loevad, on kindlasti tuttavad keele talitsemise lõiguga Jakoobuse kirjas 3:1-12.
    Keel, see väike organ, võib pritsida surmavat mürki. Kergesti on tulemas teiste süüdistamised, veelgi hullem, kui lausa elustiiliks on kujunenud halvustav rääkimine.
    Jõulukuu on arvatavasti enamuse jaoks eriline. On aeg kokkuvõtete tegemiseks, endasse vaatamiseks, ümbritsevat rohkem märgates. Siia hulka peaks mahtuma ka enesekriitiline analüüs kogu aasta vältel pruugitud sõnavara üle, Kas on oldud suureline ja üleolev või ülekohtune teiste suhtes? Kas on hoobeldud iseenese tarkusega ja maha tehtud neid, kes tuginevad Jumalalt saadud elujuhistele? Kas on palutud andestust ja ise andeks antud?
Vahemärkusena: Võib olla polegi kõik mõistnud, et üldiselt tuntud kümnest käsust seitse puudutavad inimestevahelisi suhteid ja elukorraldust – seega vajalikud kõikidele, ka mittekristlastele. Kui neid seadusi järgitaks, ei oleks inimkond nii suurtes probleemides ja palju tervem.
    Tagasi kõnepruugi juurde tulles, on mind hämmastanud mitmete tuntud ühiskonnategelaste sagedane vandesõna “kurat” kasutamine. Kas “populaarsuse” suurendamiseks? Mõistetamatud on väljendid “nael kummi”, “okas kurku” jms , mis sisult on ju pahasoovlikud. Põhjuseks olevat asjaolu, et head soovides minevat halvasti. Kui kinnitad, et oled terve, kästakse sul haiguse vältimiseks ruttu kolm korda üle vasaku õla sülitada. Või millist tulevikku need vanemad ehitavad, kes last “lootusetuks juhtumiks” tembeldavad? Kas on oodata suhte paranemist abikaasade vahel, kui naise jaoks ta mees on “saamatu lollpea” ja mehe suust naise kohta lendavad väljendid on nii inetud, et ei sobi kirjapilti? Eks jälle tuleb ühele neist leida koht vastavas turvakodus.
On kindel tõde, et sõnadega saame ehitada või lammutada. Peaksime olema suutelised oma suud valitsema. Sõnade järgi mõistetakse meid õigeks või mõistetakse hukka. On oluline, kas räägime tõtt või valetame. Ikka veel mitte kõik ei taha tunnistada fakti, et varem või hiljem tuleb kõik avalikuks, millega tegeldakse.
    Suur küsimus on, kelle või mille vastu pidevalt võideldakse? Oleks parem oma energia kulutada ajaproovile vastu pannud ehk püsiväärtuste tundmaõppimisele ja nende järgimisele. Igaühel on võimalus olla homme parem ja õnnelikum kui täna.
Lõpetuseks soovitan mõtiskleda mõnede kirjakohtade üle.
  • Kes teie seas on tark ja arusaaja? Las ta näitab hea käitumisega oma tegusid tarkuse tasaduses.
  • Kui teie südames on aga kibedat kadedust ja riiakust, siis ärge hoobelge ega valetage tõe vastu.
  • Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on kärsitust ja igasuguseid halbu tegusid.
  • Aga ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu, teeskluseta.
  • Rahutegijaile külvatakse rahus õigsuse vilja.