23. veebruar 2014

Sõnavõtt 23. veebruaril 2014
raamatu “Sakalamaa Rahvarinne 1988 – 1992” esitlusel Viljandis, Ugala kohvikus


Põllumehed ja aednikud teavad, kui oluline on pinnas, kuhu seemned külvata või taimed istutada.
Rahvarinne oli loodud just õigel ajal, õigeks asjaks ja ka lõpetatud õigel ajal. Rahva ootused ja igatsused olid hea pinnas, eesmärgistatud ja üksmeelne tegevus andis tulemuse, mida oodati. Valitud juhid olid töökad ja suutelised rahvast kaasa tõmbama.
Ka pärast neid ajaloolisi aastaid on enamus püsinud tegusate inimestena. Tunnustus ja tänu kõigile!
Täna on võimalus siirast lugupidamist ja tunnustust avaldada Valli Veigelile ja Peeter Rahnelile käeshoitava raamatukese eest. [ Ulatan lilled]
Sellest saab lugeda huvitavaid fakte.

Näiteks ei piirdutud Rahvarinde I Kongressi puhul mitte Viljandimaalt osavõtjate arvu väljatoomisega, vaid näeme kõigi 164 delegaadi nimesid. See on oluline! Ja loomulikult rõõmustav on fotode rohkus kui elav kroonika.

Jüri Rätsep toonitas, et vaatamata mõttelaadilt ja ühiskondlikelt positsioonidelt erinevatele inimestele, kujunes Sakalamaa Rahvarinde kesktoimkond kiiresti sobivaks seltskonnaks.

Jaak Alliku meenutusi lugedes üllatas rõõmustav fakt, et ta Viljandi partei-juhina kutsus enda juurde Viljandimaa kirikuõpetajad ja vabandas kõige kurja eest, mida kompartei kirikule ja usklikele oli aastate jooksul teinud. Sellega sai võimatu võimalikuks!

Mis on see, mille nimel praegu peaksime pingutama? Minu arvates toimub intensiivne elualuste hävitamine:
Rünnakud mehe ja naise vahelisele abielule. Normiks on saamas katkised pered, hüljatud ja nälgivad lapsed. Alkoholism ja narkomaania on levinud juba laste ja noorte sekka. Kadumas on üldinimlikud käitumisnormid. Vohab meeletu tarbimise kultus! Ei tunta ega tahetagi tunda Jumala poolt kehtestatud seadusi, mis ainsana on muutumatud ega vahetu nagu vahetuvad seadused riikides iga uue valitsuse võimuletulekuga.

Eesti Isesesvuse Manifestis ja Eesti hümnis me palume Jumala abi. Loodan kogu südamest, et neid ridu loetakse ja lauldakse kord iga eestimaalase poolt lootuses ja usus.


15. veebruar 2014

Kiri parimale sõbrale

Kiri parimale sõbrale

Omades palju häid sõpru, tahan sõbrapäeval väljendada erilist tänu ja austust Sulle, parim sõber.
Ma ei teadnud Sinu olemasolust midagi, ei tundnud Sind. Arvasin, et kõik oleneb minu tublidusest ja ka juhuste kokkulangemisest. Kui haigestun, siis võin loota vaid arstidele. Peale abielu purunemist ei suutnud enam kedagi usaldada ja end mõnega uuesti siduda. Tundsin sageli elu mõttetust ja üksindust.

Olukord muutus peale Sinuga kohtumist. Sina andsid mulle võimekuse kõik halb unustada ja neile andestada, kes mulle halba olid teinud. Sa andsid mulle seesmise rahu ja rõõmu elust. Ma ei tunne enam kunagi üksindust. Sa tegid mulle teatavaks elujuhised. Olen kogenud Sinu imelist abi paljudes olukordades. Olen mõistmas külvi ja lõikuse seaduse tõelisest olemusest. Ükski ei peaks arvama, et tehes teistele kurja, ta ise lõikab enda jaoks head. Keegi ei saa olla armastatud, kui ta ise vastu ei armasta. Teistele andestades, saad ise andestuse oluliseks.

Sina andsid mulle uue pehme südame ja ma vaatan inimesi nüüd nagu Sinu silmadega. Minu sees on suur kaastunne nende inimeste vastu, kes põlgavad sõprust Sinuga ja on isenda meelest targad, tehes seejuures rumalaid tegusid. Tänan Sind, kallis Jeesus Kristus, et nagu mind, nii oled kõiki teisi valmis oma sõbraks võtma ja lepitama Loojaga.

Saadud uus elu on elamist väärt!