2. oktoober 2014

Pahupidi väärtused ja õigused


Elame kummalisel ajal, mil eelnev tahetakse maatasa teha ja uut moodi elama õpetada. Mina pean ülimuslikeks kogu loodu ja inimese looja, Jumala, poolt seatud juhiseid täisväärtuslikuks eluks. Kui kooseluseaduse eelnõu algatajad riigikogus ja selle toetajad tahavad need olematuks teha, siis on nad tegemas tühiseks ka maailma suurte mõtlejate tõekspidamised Jumala, inimese ja kogu ühiskonna normaalse eksisteerimise kohta. Oleks väga vajalik, et kõik riigikogusse saanud ja sinna pürgijad süüviksid neisse tõdedesse. Sellest oleneb nende poolt vastuvõetavate seaduste kvaliteet.

Peame täiesti mõistetavaks, et näiteks lennuk on konstrueeritud lendamise jaoks – inimeste ja kaupade kiireks transportimiseks. Kõikidele asjadele on määratud mingid funktsioonid. Ka inimene on loodud meheks ja naiseks, kergesti eristatavalt ja kindlate ülesannetega. Neil on erinevad suguorganid ning vaid naine saab rasestuda ja lapsi sünnitada. Seks ei ole loodud himude rahuldsamiseks. Seks on abielus mehe ja naise liidu tugevdamiseks ja järglaste saamiseks. Perekond kui ühiskonna alus on niivõrd oluline, et selle olemust ja sisu ei saa ega tohi väänata ükski inimõiguslane ega riigikogu.

Riigi kõigi juhtide esmaülesanne peaks olema mehe ja naise vahelise abielu staatuse väärtustamine ja seadusandlusega igati perekonda toetav. Nüüd tegutsetakse hoopis vastupidi. Vildaka asjaajamise põhjenduseks tuuakse sageli suurt lahutuste ja väljaspool abielu sündinud laste arvu. Ei saada nagu aru, et selle on põhjustanud valla päästetud väär mõtte- ja eluviis ühiskonnas. Värskelt abiellunud paaridele vaadatakse järele imestusega. Milleks? Võib ju lihtsalt kokku kolida! Ometi on väärtuspõhine perekonnaelu parimaks vastumürgiks moraalilangusele.

Tõeliste inimõiguslaste tegevuse tulemusena oleks kaitstud iga eostatud inimene naise üsas ning tagatud lastele õigus ühele emale ja ühele isale. Suurte õiguste ja vabaduste kõrval teaksid inimesed palju rohkem oma kohustusi. Eesti Inimõiguste Keskuse kodulehel domineerib aga samasoolistega seonduv, millest saab järeldada eesmärki – sundida riigikogu kehtiva põhiseaduse vastaselt, traditsioonilist perekonna mudelit jalge alla tallates, vastu võtma sooneutraalset kooseluseadust. Tahetakse kõigile teisiti arvajatele koht kätte näidata. Kasutusele on võetud sallimatuse ja vihkamise retoorika, sealjuures teades, et Eestis ei ahistata ega kiusata homoseksuaale.

See on Eesti demokraatia läbikukkumine, kui ei võeta arvesse riigikogule esitatud kümnete tuhandete eestimaalaste kirjalikke protestiavaldusi. Kui jäetakse tähelepanuta tippadvokaatide poolt koostatud ja esitatud põhjalik analüüs, milles toonitatud, et Eesti Põhiseaduse vastuvõtmisel peeti perekonna all silmas vaid mehe ja naise vahelist liitu. Kui ei võeta kuulda paljude seisukohta, et see tõsine küsimus tuleb panna rahvahääletusele. Ka aasta emadeks ja isadeks valitud isikud on avaldanud kindla seisukoha, et Eestis ei tohi hägustada abielu ja traditsioonilise perekonna mõisteid.

Euroopa Inimõiguste Kohus ei sunni riikidele, sh Eestile peale ei samasooliste kooselu- ega abieluseadusi. Ei tohi leppida valega, et kavandatav kooseluseadus ei muuda teiste jaoks midagi. Kõik muutub! Koolides hakatakse õpetama, et mees võib olla teisele mehele naiseks ja naine teisele naisele meheks, et pole mingit vahet, kes perekonna moodustavad. Kui täiskasvanu ei lepi selle väitega, võib ta kaotada töökoha.
Juba 2012. aasta oktoobris leidis võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper, et raamatupoe Apollo väljapanek lähtub iganenud vaadetest naiste ja meeste, tüdrukute ja poiste rollidele, et see on vastuolus riikliku (?) soolise võrdõiguslikkuse poliitikaga. Õnneks siis veel sai Apollo keti omanik ise otsustada, kuidas toimida. Erafirma juhina ei olnud ta kohustatud edendama talle arusaamatut soolist võrdõiguslikkust.
See vabadus otsustada kaob seejärel, kui riigikogu seadustab sooneutraalse kooseluseaduse. Siis kaob lisaks ettevõtlusvabadusele ka sõna- ja usuvabadus ning palju muud. See oht terendab meie ees, sest õiguskomisjoni viimase otsuse põhjal ei ole seaduse vastuvõtmiseks isegi mitte riigikogu enamuse toetust ehk 51 poolthäält vaja. Säilitagem terve mõistus ja väärikus!

Kõik, kes on kursis maailmas toimuvaga peale taolisi seadusi, kelle jaoks on tähtis Eesti tulevik, on kutsutud ja oodatud meeleavaldusele Toompeale, Riigikogu hoone ette pühapäeval, 5. oktoobril kell 12.