7. aprill 2014

Alustalad ei tohi kõikuda


21. sajandil imestame Venemaa presidendi Putini käitumise üle Krimmis. Samapalju peaks ärevaks muutma pere mõiste ja pere alustalade kõigutamisele suunatud tegevus Eestis.

Teame, kui oluline on hoone tugev vundament. Sellest sõltub paljuski ehitise iga. Kestvus sõltub samuti katuse seisukorrast ehk allegooriliselt öeldes, kõrgemalt poolt vastu võetud seadustest. Need saavad olla kas toetavad või põhjustada lagunemist.

Ühiskonnaelu vundament on mehe ja naise abieluga moodustunud perekond. Eestil on hea perekonnaseadus. Riigikogul ja Valitsusel on tõepoolest aeg pühenduda hoopis enam sellele valdkonnale, et abielu oleks väärtustatud ja igati toetatud.

Eesti on esikohtadel just negatiivsete näitajatega. On palju haigeid inimesi, suur alkoholilembus, väljaspool abielu sündinud laste suur osakaal jms. Targad inimesed on välja toonud põhjused. Selle asemel, et olukorda korralduslikult parandada, plaanitakse veelgi enam hägustada abielu vajalikkust ja pere mõistet. Väikeses riigis ei tohi seda juhtuda!

Muide, välisturistidel on üsna raske uskuda vaesuses elavate laste olemasolusse Eestis. Ringi sõites nähakse suuri uhkeid eramuid ja kaubanduskeskusi, palju autosid ... Vaesed inimesed ei saaks nii ohtralt alkoholi- ja tubakatooteid osta. Laste vaesuse taga on tegelikult nende unarusse jätmine. Lapsed kannatavad ühiskonna väära mõtte- ja teoviisi tõttu, mis nagu vähktõbi üha enam lammutab.
Need, kes loovad oma suhteid pealiskaudselt ja tagajärgedele mõtlemata, sealjuures abielludes või mitte, seisavad varem või hiljem probleemidega silmitsi. Abiellumine on vastastikuste kohustuste võtmine kogu eluks. Normiks peaks saama abielule eelnev kihluse periood teineteise paremaks tundmiseks. Tulevased lapsed peavad saama sündida ja kasvada turvalises keskkonnas. Õnn ei peitu mitte rikkuses ega partnerite rohkuses, vaid püsivas abielus, vastastikuses austuses ja truuduses.
Ühiskond saab soosida või hukka mõista abieluväliseid suhteid, heaks kiita või taunida lodevust seksuaalsuhetes. Viimasel ajal hinnatakse kõike ja kõiki seksikuse mõõdupuuga. See, mis on olnud ja peab olema püha, on saanud laiatarbekaubaks. Millal ometi hakatakse mõistma väärtuspõhise elu tähtsust ja vajalikkust? On ju inimesi, kellelt eeskuju võtta. Igaühe jaoks on kättesaadav eesti keelne Piibel. Kümme käsku võiks olla peas nagu korratabel. Õpetussõnu tuleks lugeda nii nagu need oleksid kirjutatud just tema jaoks. Jumal on inimesed loonud koos elujuhisega!
Eesti ei vaja partnerlusseadust! See peab olema põhimõtteline seisukoht, mitte kiusu pärast. Mitteabieluline kooselu on olnud ja on inimeste vaba valik. Neil on alati võimalus abielluda, mida paljud praktikas ka teevad. Vajadusel vara jagamiseks on seadused olemas. Kui neist ei piisa, võiks täiendada. Kes üldse hakkaks kindlaks tegema, mis ajast kooselu alustati ja millal lõpetati? Eriti keeruline nende osas, kes mitu korda partnerit vahetavad. Kas notarid on nii targad?

Ülimalt oluline on kaitsta riigis kõiki lapsi, olenemata sellest, kas nad on sündinud abielust või mitte. Laps ei saa valida, kuhu ja millisesse keskkonda ta sünnib.Ootame palju head uuest lastekaitseseadusest. Seda on nimetatud universaalseks, valdkondadeüleseks seaduseks. Laste nimel ja nende heaolu huvides, tuleb riigis hoopis enam tegeleda ka praeguste ja tulevaste vanematega.

Olen siiralt rõõmus 29. märtsil Tallinnas toimunud abielufestivali üle.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar