Valentine Alvre blogi

Sõnavõtt 23. veebruaril 2014

raamatu “Sakalamaa Rahvarinne 1988 – 1992” esitlusel Viljandis, Ugala kohvikus

Põllumehed ja aednikud teavad, kui oluline on pinnas, kuhu seemned külvata või taimed istutada.

Rahvarinne oli loodud just õigel ajal, õigeks asjaks ja ka lõpetatud õigel ajal. Rahva ootused ja igatsused olid hea pinnas, eesmärgistatud ja üksmeelne tegevus andis tulemuse, mida oodati. Valitud juhid olid töökad ja suutelised rahvast kaasa tõmbama.

Ka pärast neid ajaloolisi aastaid on enamus püsinud tegusate inimestena. Tunnustus ja tänu kõigile!

Täna on võimalus siirast lugupidamist ja tunnustust avaldada Valli Veigelile ja Peeter Rahnelile käeshoitava raamatukese eest. [ Ulatan lilled]

Sellest saab lugeda huvitavaid fakte.

Näiteks ei piirdutud Rahvarinde I Kongressi puhul mitte Viljandimaalt osavõtjate arvu väljatoomisega, vaid näeme kõigi 164 delegaadi nimesid. See on oluline! Ja loomulikult rõõmustav on fotode rohkus kui elav kroonika.

Jüri Rätsep toonitas, et vaatamata mõttelaadilt ja ühiskondlikelt positsioonidelt erinevatele inimestele, kujunes Sakalamaa Rahvarinde kesktoimkond kiiresti sobivaks seltskonnaks.

Jaak Alliku meenutusi lugedes üllatas rõõmustav fakt, et ta Viljandi partei-juhina kutsus enda juurde Viljandimaa kirikuõpetajad ja vabandas kõige kurja eest, mida kompartei kirikule ja usklikele oli aastate jooksul teinud. Sellega sai võimatu võimalikuks!

Mis on see, mille nimel praegu peaksime pingutama? Minu arvates toimub intensiivne elualuste hävitamine:

Rünnakud mehe ja naise vahelisele abielule. Normiks on saamas katkised pered, hüljatud ja nälgivad lapsed. Alkoholism ja narkomaania on levinud juba laste ja noorte sekka. Kadumas on üldinimlikud käitumisnormid. Vohab meeletu tarbimise kultus! Ei tunta ega tahetagi tunda Jumala poolt kehtestatud seadusi, mis ainsana on muutumatud ega vahetu nagu vahetuvad seadused riikides iga uue valitsuse võimuletulekuga.

Eesti Isesesvuse Manifestis ja Eesti hümnis me palume Jumala abi. Loodan kogu südamest, et neid ridu loetakse ja lauldakse kord iga eestimaalase poolt lootuses ja usus.