Vastus küsimustele ehk Eesti Nokia

Kevade saabudes oodatakse looduses suurt muutust. Igatsetakse näha rohetavaid lehtpuid ja õitsvaid põõsaid, võimalust kergemate üleriietega õue minna. Viie põhimeele kaudu oleme suutelised hindama meid ümbritsevat keskkonda. Kuidas on lood inimese endaga? Kas sisemise olukorra mõõdupuu, südametunnistus, on korras? Näiteks veemõõtjaid ja kaalusid tuleb teatud aja järel lasta uuesti taadelda. On alust arvata, et ka inimese oleku mõõtmiseks vajalik mõõduriist peab olema korras. Kas kontrollib igaüks ise või peaks seda keegi teine tegema?

Õnneks oleme loodud mõtlemisvõimelistena. Teame, et oleme isiksustena küll erinevad, aga teeme vahet hea ja halva, õige ja vale vahel. Kes need normid on kehtestanud ja kes nende täitmist kontrollib? On nende täitmine kasulik? Kas need peaksid olema püsivad või võiksid pidevalt muutuda vastavalt meie soovidele ja tujudele? Need, kes teavad tõde loodu ja Looja kohta, ei esitagi selliseid küsimusi. Nad teavad ka, kui oluline on inimkonna eksistentsi jaoks Jumala poolt seatud korrast kinnipidamine. Nemad ei paaduta oma südametunnistust ja lausa paluvad, et see oleks puhas ja tundlik. Teades, et ühtki mõtet ega tegu pole võimalik Kõigekõrgema eest varjata, püüavad nad hoiduda kurja tegemast. Kui kellegi või millegi vastu on eksitud, palutakse andeks.

Need, kes tänaseni end ahvide järglasteks peavad, on keerulisemas olukorras. Nad peavad oluliseks enda poolt kehtestatud reegleid ja elavad kahjuks teadmises, et maise elu lõppemisega ongi nendega lõpp, et ei järgne mingit aruandmist tehtu või tegemata jätmiste eest.

Tänapäeva infouputuses on eriti lastel ja noortel keeruline orienteeruda. Kõikelubav olustik kohe ahvatleb olema rohkem paheline kui vooruslik. Paljude lapsevanemate või kaaslaste halb eeskuju mõjutab rohkem kui osatakse arvata. Koolis väljendub see üleolevas või vägivaldses käitumises kaasõpilaste või isegi õpetajate suhtes. Taasiseseseisvunud Eestis ei peetud oluliseks kohustusliku õppeainena ka Jumala poolt antud seadustest rääkida. Võeti ära võimalus teada saada ja oma valik teha.

Oleme kõik üksteisega seotud. See ei ole igaühe enda asi, kuidas ta elab. Ehk oleks hoopis parem üksikisiku ja riigi käekäik, kui suudame iseendis ja kogu ühiskonnas taastada austuse tõeliste väärtuste vastu. Alustagem või kümne käsu kui inimkonna põhivara kinnipidamisest. Neist esimesed on kohustused Jumala ja ülejäänud ligemese vastu.

Jumalakartus on tarkuse algus. See oleks Eesti Nokia, kui rahvast juhtima valitud isikud esimestena asuksid elama ja töökohustusi täitma Jumala poolt seatud juhiste järgi. Kui Piiblist saab juhtide parim abimees, siis on nende poolt kehtestatud seadused elujaatavad ja õnnistuseks Eestile. Kui loetaks Piiblist kirjakohti [Roomlastele 1: 26,27] Jumala seisukohast samasooliste kooselu kohta, siis ei kavandataks Eestis seda seaduslikult vormistada. Praegune käik tundub olevat üsna nutikas! Kui otse ei saa, siis kaudselt, sooneutraalsusega.

Juba mõned aastad tagasi esitati Justiitsministeeriumile kirjalikult põhjendatud seisukohti, et puudub vajadus mitteabielulist kooselu reguleerida. Keegi ei sunni mitteabielulist kooselu elama, mistõttu pole ka õigust eri seadusi nõuda. See on inimeste vaba valik, kas abiellutakse või mitte. Eesti kehtivas õiguses on mitmeid võimalusi kooselupartnerite varasuhete reguleerimiseks vastavate lepingutega. Kui neist ei piisa, võiks juurde lisada.

Laste kohta ootame head seadust, mis kaitseks võrdväärselt nii abielust kui ka kooselust sündinud lapsi. Kõik maised seadused, mis on vastuolus vaimsete seadustega, on väärad. Ükski väljastpoolt tulev surve – ei riikide ega meie kõrgel positsioonil olevate isikute poolt, ei tohiks hägustada pere mõistet.

Heameel on teada, et IRL ei toeta kavandatavat partnerlusseadust. Parlamendis on olemas üle 38 tuhande eestimaalase allkirja traditsioonilise perekonna ja pereväärtuste kaitseks. Milline tee valitakse Eestis? Jumala poolt seatud korra järgimine tooks häid muutusi elukeskonda, sealjuures ilma finantskulutusteta.

Kaoksid ebajumalad ja tegelemine okultsete asjadega. Teadmatusest ei anna inimesed endale aru, kui ohtlik see nende jaoks on. Hakatakse mõistma, et mitte horoskoobid ega sensitiivid ei juhi inimese elu, vaid Jumal. Tehes õige valiku ja usaldades oma elu Looja kätesse, hakkab inimene hoopis enam endast ja teistest lugu pidama. Ta mõistab, et elu pole antud alkoholi- või narkouimas elamiseks või omaenese himude rahuldamiseks.

Mõistetakse, kui suur tähtsus elus on õige abikaasa leidmine ja pere loomine. Selleks tuleb hoolikalt ette valmistuda. Järjest enam tütarlapsi hakkab aru saama, miks ta on loodud neitsinahaga ja miks on oluline, et ta esimene seksipartner oleks ta seaduslik abikaasa ja tulevaste laste isa. Eestis oleksid siis abordid, soovimatute laste sünd ja üksikema staatus üsna haruldased nähtused.

Püsiv abielu saab üha enam normiks, sest pole enam neid tegijaid, kes keskendunud abielude lõhkumisele. Ühiskond hakkab taunima abieluväliseid suhteid.

Naised, mõistes oma tõelist rolli, käituvad abikaasadena ja laste emadena kui perehoidjad. Mehed perepeade ja isadena täidavad oma kohustusi parimal moel. Turvalises kodus on lapsed psüühiliselt terved.

Koolis on teiste õpikute kõrval kasutusel ka Piibel. Teismelised ei ole enam vaimustatud “Kättemaksukontorist” ja enam ei toodeta moraalituid “Padjaklubi” taolisi seriaale.

Praegune varas ja petis muudab meelt ning asub ausal teel elatist hankima. Puudub vajadus naiste- ja laste turvakodude juurdeehitamiseks. Kõik see kokku parandab Eesti rahalist seisu. Saab keskenduda näiteks õpetajate töötasude tõstmisele, lastega perede toetuste suurendamisele, tööandjate igakülgsele motiveerimisele tööpuuduse likvideerimiseks ja palju muud.

Loodan väga, et seda lugu ei võeta kui ulmet. Eestis on eeskujuks tuua küllaldaselt inimesi ja perekondi tõestamaks taolise eluviisi võimalikkust. Nad on oma eludega kinnitamas, kui oluline on järgida Looja poolt seatud juhiseid.

Rõõmu teeb iga saade, kus räägitakse peredest, iga lugu, kus väärtustatakse tugevat mehe ja naise vahelist abielu ja nende lapsi.

Igaüks saab otsustada, milliseid telekanaleid ja milliseid filme ta vaatab, millega ennast täidab. Kindlasti ei tule kellelegi kasuks oma elu kurjusega põnevaks muuta. Enam ei kahelda vaimse maailma olemasolus. Inimene ei saa olla sõltumatu. Ta peab tegema valiku. Tark inimene valib headuse ja armastuse.