21.
sajandil imestame Venemaa presidendi Putini käitumise üle
Krimmis. Samapalju peaks ärevaks muutma pere mõiste ja pere
alustalade kõigutamisele suunatud tegevus Eestis.
Teame, kui
oluline on hoone tugev vundament. Sellest sõltub paljuski
ehitise iga. Kestvus sõltub samuti katuse seisukorrast ehk
allegooriliselt öeldes, kõrgemalt poolt vastu võetud seadustest.
Need saavad olla kas toetavad või põhjustada lagunemist.
Ühiskonnaelu
vundament on mehe ja naise abieluga moodustunud perekond. Eestil
on hea perekonnaseadus.
Riigikogul ja Valitsusel on tõepoolest aeg pühenduda hoopis enam
sellele valdkonnale, et abielu oleks väärtustatud ja igati
toetatud.
Eesti on
esikohtadel just negatiivsete näitajatega. On palju haigeid
inimesi, suur alkoholilembus, väljaspool abielu sündinud laste suur
osakaal jms. Targad inimesed on välja toonud põhjused. Selle
asemel, et olukorda korralduslikult parandada, plaanitakse veelgi
enam hägustada abielu vajalikkust ja pere mõistet.
Väikeses riigis ei tohi seda juhtuda!
Muide,
välisturistidel on üsna raske uskuda vaesuses elavate laste
olemasolusse Eestis. Ringi sõites nähakse suuri uhkeid eramuid ja
kaubanduskeskusi, palju autosid ... Vaesed inimesed ei saaks nii
ohtralt alkoholi- ja tubakatooteid osta. Laste vaesuse taga on
tegelikult nende unarusse jätmine. Lapsed kannatavad
ühiskonna väära mõtte- ja teoviisi tõttu, mis nagu vähktõbi
üha enam lammutab.
Need, kes
loovad oma suhteid pealiskaudselt ja tagajärgedele mõtlemata,
sealjuures abielludes või mitte, seisavad varem või hiljem
probleemidega silmitsi. Abiellumine on vastastikuste kohustuste
võtmine kogu eluks. Normiks peaks saama abielule eelnev kihluse
periood teineteise paremaks tundmiseks. Tulevased lapsed peavad
saama sündida ja kasvada turvalises keskkonnas. Õnn ei peitu
mitte rikkuses ega partnerite rohkuses, vaid püsivas abielus,
vastastikuses austuses ja truuduses.
Ühiskond saab soosida või hukka mõista abieluväliseid suhteid,
heaks kiita või taunida lodevust seksuaalsuhetes. Viimasel ajal
hinnatakse kõike ja kõiki seksikuse mõõdupuuga. See, mis on
olnud ja peab olema püha, on saanud laiatarbekaubaks. Millal
ometi hakatakse mõistma väärtuspõhise elu tähtsust ja
vajalikkust? On ju inimesi, kellelt eeskuju võtta. Igaühe jaoks on
kättesaadav eesti keelne Piibel. Kümme käsku võiks olla peas nagu
korratabel. Õpetussõnu tuleks lugeda nii nagu need oleksid
kirjutatud just tema jaoks. Jumal on inimesed loonud koos
elujuhisega!
Eesti ei
vaja partnerlusseadust! See peab olema põhimõtteline seisukoht,
mitte kiusu pärast. Mitteabieluline kooselu on olnud ja on
inimeste vaba valik. Neil on alati võimalus abielluda, mida
paljud praktikas ka teevad. Vajadusel vara jagamiseks on seadused
olemas. Kui neist ei piisa, võiks täiendada. Kes üldse hakkaks
kindlaks tegema, mis ajast kooselu alustati ja millal lõpetati?
Eriti keeruline nende osas, kes mitu korda partnerit vahetavad. Kas
notarid on nii targad?
Ülimalt
oluline on kaitsta riigis kõiki lapsi, olenemata sellest, kas
nad on sündinud abielust või mitte. Laps ei saa valida, kuhu ja
millisesse keskkonda ta sünnib.Ootame palju head uuest
lastekaitseseadusest. Seda on nimetatud universaalseks,
valdkondadeüleseks seaduseks. Laste nimel ja nende heaolu huvides,
tuleb riigis hoopis enam tegeleda ka praeguste ja tulevaste
vanematega.
Olen siiralt
rõõmus 29. märtsil Tallinnas toimunud abielufestivali üle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar