Lugenud läbi arvamustoimetaja repliigi 29. aprilli Sakalas, veendusin järjekordselt juba kahe inimese mõttemaailma erinevuses. Mida arvata kogu inimkonna kohta? “Ma jälestan” väljendit kasutatakse kõnepruugis arvatavasti sama sageli kui “ma armastan.” Mõlemaid öeldakse kergekäeliselt ja sisusse süvenemata. Eriti riigi tasandil on hädavajalik kokkulepe põhiväärtuste osas, mida nimetatakse põhiseaduseks. Hästi toimivas perekonnas kehtestatakse kord ja tööjaotus.Ükski ettevõtja – tööandja ei saa läbi ilma sisekorraeeskirjadeta oma ettevõttes. Seistes valgusfoori ees rohlist tuld oodates, olen tänulik liikluseeskirjadele. Neist on suur abi kõigile liiklejaile. Saame ostetud kaubaga kaasa kasutusjuhendi, mis sisaldab ka keeldu, mida ei tohi teha. On väga palju muid juhendeid ja soovitusi eesmärgiga aidata inimesi. On olemas üldised moraali- ja käitumisnormid. Ühiskond koosneb üksikisikutest. Ei ole võimalik, et igaüks teeb, mida hing ihaldab. Tahan, lähen täna poodi alasti leiba ostma. Tahan ennast purju juua ja tänaval mehi või naisi käperdama hakata. Oi kui palju võimalusi on eripärasteks käitumisteks. Sest “mina tahan” ja “mul on õigus!” Kohutav oleks igaühe õigusega riigis elada. Loomulikult nõustun, et inimestel peab olema isikupäraseid vabadusi, näiteks valida oma juuksevärvi tooni või teha valik lemmiklaulja ja lemmikraamatu osas. Kõik vabadused, mis ei mõjuta ühiskonda negatiivses mõttes, on vastuvõetavad. Imetlemist väärib jumalik kord: planeedid ei kuku üksteise otsa, öö ja päev vahelduvad kindlas rütmis. Jumala kui suurima autoriteedi poolt on inimkonnale antud nii keelud kui käsud, neist olulisemad on kokku võetud “kümnes käsus.” Selle kolm esimest puudutavad Jumala ja inimese vahelist ja seitse järgmist käsku otseselt inimstevahelisi suhteid. Ja mis on riik? On piiridega territoorium seal elavate inimestega ja kokkulepitud ühiselureeglitega. Riik ei eksisteeri väljaspool mind ega kedagi teist. Üksikisiku tegevusest või mittetegemisest oleneb suuresti riigi tervis ja riigi võimekus. Ilmaasjata ei õelda, et valitsus on oma rahva nägu. Paneb sügavalt mõtlma, miks kõik kodanikud ei kasuta oma õigust riigikogu ja omavalitsuste valimisel. Igal tasandil vastutustunde suurenemine peaks kaasa aitama parema elukorralduse riigis. Usun, et 21. sajandil ei ole asjad veel nii hullud, et ebanormaalsusi normaalsuseks peetakse. Kui kõik käituksid teistega nii nagu nad enda suhtes käitumist ootavad, oleks kõigil igal päeval rõõm elada!
Kirjutasin 04.05.2022
Avaldati ajalehes Sakala samasuguse pealkirjaga 11.05.2022
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar