21. veebruar 2023

Minul on häbi Eesti naispeaministri Kaja Kallase pärast

 Oli rõõm 3. juuni Sakalast lugeda aasta ema ja Eesti lasterikaste perede liidu presidendi Aage Õunapi kirja. Ometi tuli! Kuue lapse ema Eeva Helme juba väljendas hämmingut, et Eesti Lasterikaste Perede ja Suurperede Liidud üldse ei reageeri Kaja Kallase sõnavõtule, mille ta pidas sündimuse teemal 15/16. mail riigikogus. Naispeaministri kõne tervikuna oli selline, mida ei kujuta ette ka kõige õudsemas unenäos. Seda on kommenteerinud Ülo Vooglaid, Jaak Valge ja Maarja Vaino. Proua Kaja Kallas esindas nagu kõiki naisi, tegelikult omaenda seisukohta, kes pole nõus olema sünnitusmasinad, mis (kes) vups ja vups lapsi toodavad. Tema sõnul tahetakse noored tüdrukud haridusest ilma jätta ja tubadesse lukustada, et nad mühisedes lapsi sünnitaksid. Naistele olevat vaja anda rohkesti eneseteostusvõimalusi, aga mitte kohustada lapsi sünnitama. Seda rääkides ei toonud ta välja tõsiasja, et Eestis on sündivuse summaarkordaja vaid veidi üle 1,5 lapse naise kohta. Samuti seda, et aastail 2004/2005 tehtud uuringute põhjal pidas ainult kuus protsenti naistest laste olemasolu tööle pühendumise segavaks asjaoluks. Nelikümmend protsenti naistest, meestest ja peredest pidasid laste saamise takistuseks kehva majanduslikku olukorda. Siinkohal saabki riik suurendada lastega perede majanduslikku heaolu. 2021.aastal Pere Sihtkapitali korraldatud küsimustele vastanutest nelikümmend protsenti pidasid naise elus kõige tähtsamaks rolliks emaks olemist ja kolmkümmend viis protsenti pigem oluliseks. Paljud naised tahavadki lapsi saada, suure pere luua ning sellele pühenduda. Suurem laste- ja peretoetus aitab neil peredel igapäevaselt kergemini toime tulla. Politoloog Triin Lauri kirjutas Postimehes lapsi väärtustavast ühiskonnast, kus on oma kindel roll nii lastetoetustel kui paindlikel vanemahüvitistel. Vastupidiselt Kadi Viik leiab, et pere kolmanda lapse sünni suurem toetamine on lihtsalt naisi alavääristav beebide ostmine - poliitika, mis ajast ja arust. 1. juunil tähistati lastekaitsepäeva erinevate ürituste ja kõnedega, kui oluliseks meie riigis lapsi peetakse. Kas ikka tõesti? Aastaid üritatakse luua mingit toredat kuvandit lasterikastest peredest. Ometi valitseb ühiskonnas kummaline suhtumine rohkem lapsi ilmale toonud naistesse. Lausa parastav suhtumine majanduslikult ots- otsaga toime tulemise korral – noh ise ju olete süüdi! Minul on ainult kaks poega, kuid kaheksa lapselast, kellest kaks on paljulapselised. Praeguse seisuga kokku kümme lapselapselast. Just sellepärast on mulle vastuvõetamatu peaministri suhtumine lapsi sünnitavatesse naistesse. Igati mõtlemapanev oli kirjandusteadlase Maarja Vaino arvamuslugu “Pole vaja vastandada emaks olemist ja eneseteostust.” Ta tõi esile leviva seisukoha: Kavatsen elada oma elu, aga mitte lapsi sünnitada. Lapsed muudavad naise loomaks. Lapsed põhjustavad isiksuse mandumist. Ometi on uurimuse kohaselt enne surma viiest kahetsusest kaks esimest: Ei olnud lapsi või pühendatud vähe aega nende olemasolul. Sai liiga palju töötatud. Lääne ühiskond vaevleb üksinduses ja depressioonis. Olen tänulik Eeva Helmele, kes kirjutas oma arvamusloo lõppu Suurbritannia endise naispeaministri Margaret Thatcheri kaks mõtet: 1. Naine, kes mõistab majapidamises ette tulevaid probleeme, saab paremini aru riigi juhtimise probleemidest. 2. Ei ole olemas sellist asja nagu ühiskond. On mehed ja naised ja perekonnad. Tõstkem ausse püsivad abielud, suhtugem mõistvalt lapsi kasvatavatesse peredesse, hooligem üksteisest!

Kirjutasin 09.06.2022

Avaldati ajalehes Sakala 14.06.2022 pealkirjaga Häbi Eesti naispeaministri pärast.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar